Eesti Kardioloogide Seltsi avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele
Südameinfarkti ennetus ei alga haiglast – toetame Nutri-Score’i kasutuselevõttu Eestis
Südame-veresoonkonnahaiguste ennetus peab algama enne seda, kui inimene jõuab arsti vastuvõtule või haiglaravile. See algab keskkonnast, milles me igapäevaselt elame, liigume ja oma toiduvalikuid teeme. Eesti Kardioloogide Selts peab seetõttu oluliseks, et tervist toetavate valikute tegemine oleks kõigile võimalikult lihtne ja kättesaadav.
Tervise Arengu Instituudi tehtud analüüsi järgi on liigse kehakaaluga üle 60% Eesti täiskasvanud elanikest ning ülekaalu ja rasvumisega seotud haiguskoormusest moodustavad olulise osa südame-veresoonkonnahaigused. Toitumine mõjutab otseselt mitmeid südame-veresoonkonnariski riskitegureid – vererõhku, kolesteroolitaset, kehakaalu ja 2. tüüpi diabeedi kujunemist. Liigne soola, küllastunud rasvhapete ja energia tarbimine ning vähene kiudainete sisaldus toidus on seega südame tervise küsimus.
Me räägime inimestele õigustatult üha enam vastutusest oma tervise eest, kuid sellega peab kaasnema võimalus teha informeeritud valikuid. Praegune kohustuslik toitumisalane teave pakendil on vajalik ja täpne, kuid poeriiuli ees seistes eeldab selle kasutamine mitme toitaine ja ühiku samaaegset võrdlemist. Tervist toetava valiku tegemine ei peaks nõudma toitumisteadlase teadmisi ega kalkulaatorit ostukorvi kõrval.
Nutri-Score annab pakendi esiküljel toote toitainelisele koostisele viieastmelise hinnangu A-st E-ni, kasutades korraga värvi ja tähte. Selle praktiline eesmärk on lihtne: aidata inimesel võrrelda eeskätt sarnaseid tooteid ning teha toitumisalase teabe põhjal kiiremini teadlik valik. Nutri-Score ei kuuluta ühtegi toitu absoluutselt „tervislikuks“ ega „ebatervislikuks“ – kogus, tarbimise sagedus ja kogu toitumismuster jäävad endiselt oluliseks.
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja süstemaatilised teaduskirjanduse ülevaated näitavad, et lihtsad tõlgendavad märgised parandavad inimeste võimet hinnata toodete toitainelist kvaliteeti ning suunavad valikuid ja oste keskmiselt tervist toetavamas suunas. Uuemas, 221 uuringut hõlmanud ülevaates hinnati tõenduskindlus mõõdukaks nii toitumisalase teabe mõistmise kui ka valikute ja ostude paranemise osas. Samas ei ole üks märgistussüsteem olnud kõigis olukordades teistest üle.
Üks pakendimärgis ei muuda iseseisvalt inimeste toitumist ega lahenda rasvumise ja südame-veresoonkonnahaiguste probleemi. Ostukäitumise muutus on uuringutes enamasti tagasihoidlik, kuid rahvastiku tasemel võib ka väike igapäevane soodne muutus puudutada suurt osa elanikkonnast.
Nutri-Score’i võimalik mõju ei piirdu üksnes tarbija teadliku valikuga. Pakendi esiküljel nähtav ja toodete vahel võrreldav hinnang loob tootjatele stiimuli parandada toodete koostist. Süstemaatilised kirjanduse ülevaated viitavad, et tõlgendavate pakendimärgiste kasutuselevõtuga võib kaasneda toodete reformuleerimine, sealhulgas naatriumi, suhkru ja energiasisalduse vähendamine. Rahvatervise seisukohalt võib see olla väga oluline, sest toidukeskkond muutub ka nende inimeste jaoks, kes märgist ise aktiivselt ei jälgi.
Kardioloogide jaoks on oluline ka asjaolu, et Nutri-Score’i ajakohastatud algoritmi aluseks oleva toitainete profiili järgi ebasoodsama kvaliteediga toitumine oli enam kui 345 000 inimest hõlmanud Euroopa EPIC-uuringus seotud suurema südame-veresoonkonnahaiguste riskiga. See ei tõesta, et Nutri-Score’i märgis ise vähendaks südameinfarkte või insulte, ning sellist pikaajalist randomiseeritud tulemiuuringut ka ei ole. Küll aga kinnitab see, et skooris hinnatavad toidu omadused on südame-veresoonkonnahaiguste riski seisukohast olulised.
Nutri-Score ei mõõda inimese terviklikku toitumismustrit, tegelikku portsjonit, toidu töötlemisastet, kõiki lisaaineid, keskkonnamõju ega kultuurilist väärtust. Ühelt lihtsalt tööriistalt ei saagi aga nõuda vastust kõigile toitumisega seotud küsimustele. Tööriista väärtus ei seisne selles, et see kirjeldaks kogu tegelikkust, vaid selles, kas see täidab oma eesmärki piisavalt hästi. Nutri-Score’i puhul on selleks toodete toitainelise koostise võrdlemise lihtsustamine.
Nutri-Score’i rakendamise eel tuleb hinnata süsteemi kooskõla Eesti ja Põhjamaade toitumissoovituste ning Eesti turul müüdavate toodetega. Sellega peab kaasnema arusaadav tarbijateavitus, läbipaistev ja teaduslik juhtimine ning sõltumatu mõju hindamine. Väiketootjatele tuleb pakkuda piisavat üleminekuaega ja praktilist tuge.
Nutri-Score ei asenda Eesti toitumissoovitusi, terviseharidust ega teisi rahvatervise meetmeid, vaid peab olema üks osa laiemast poliitikast, mis hõlmab muu hulgas soolatarbimise vähendamist, tervisliku toidu paremat kättesaadavust, laste toidukeskkonda ning tervist toetavaid valikuid koolides, haiglates ja avalikes hangetes. Maailma Terviseorganisatsioon käsitleb pakendi esikülje toitumismärgistamist ühe tõenduspõhise ja kulutõhusa haiguste ennetamise meetmena.
Kardioloogid tegelevad iga päev ateroskleroosi, kõrgvererõhktõve, südamepuudulikkuse ja südameinfarkti tagajärgedega. Üksnes nende tagajärgede parem ravimine ei ole jätkusuutlik ennetuspoliitika. Vajame ka meetmeid, mis aitavad haigusi ennetada enne, kui inimene jõuab arsti vastuvõtule või haiglaravile.
Eesti Kardioloogide Selts kutsub Vabariigi Valitsust toetama ajakohastatud Nutri-Score’i kasutuselevõttu Eestis, looma koostöös terviseekspertide, teadlaste, tarbijaorganisatsioonide ja toidutootjatega selle rakendamiseks selge tegevusraamistiku ning hindama süsteemi mõju Eesti tingimustes.
Südame-veresoonkonnahaiguste ennetus ei alga haiglast, vaid igapäevastest väikestest parematest valikutest.
Eesti Kardioloogide Selts
Uudiste arhiiv
