Dr Piret Asser kaitses 12.detsembril 2025  Tartu Ülikoolis doktoritööd „From registry to reality: insights into myocardial infarction care and prevention across Estonia and Europe“ („Registriandmetest kliinilisse praktikasse: müokardiinfarkti käsitlus ja ennetus Eestis ja Euroopas“).

Töö juhendajad olid kardioloogia professor Jaan Eha, matemaatilise statistika professor Krista Fischer, kardioloogia teadur Tiia Ainla ja kardioloogia teadur Toomas Marandi.

Dissertatsiooni oponent oli emeriitprofessor Markku Sakari Nieminen, Helsingi Ülikool (Soome)

2.detsembril 2025 pidas Eesti Kardioloogide Seltsi preventsiooni töögrupp aastakoosolekut.

Teemadeks oli 2025.aasta düslipideemia ravijuhise uuendus ning Eesti perekondliku hüperkolesteroleemia andmekogu hetkeseis, kuhu on praeguseks registreeritud 325 patsienti. Hetkel on andmekoguga liitunud PERH, TÜK ja ITK, kuid plaanis on liita perekondliku hüperkolesteroleemia andmekoguga kõik Eesti keskhaiglad. Samuti näeb töögrupp perekondliku hüperkolesteroleemia spetsiifilise RHK (ICD) koodi vajadust. Töögrupp toetab ka perekondlike düslipideemiate patsiendiühingu loomise ideed.

Preventsiooni töögrupp soovib kõigile rahulikke jõule ja meeleolukat aastavahetust!

2. detsembril 2025 läbisid dr Kadri Sepp, Teele Kasepalu ja Olga Ignatjeva edukalt kardioloogia eriala eksami. Dr Sepp ja Kasepalu alustavad tööd Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Dr Ignatjeva Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Õnnitlused värsketele kardioloogidele!

Pildil eksamikomisjon ja värsked kardioloogid: dr Märt Elmet, kaasprof Priit Kampus, dr Julia Reinmets, dr Teele Kasepalu, dr Kadri Sepp, dr Olga Ignatjeva, prof. Jaan Eha ja dr Alar Irs.

21. novembril 2025 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti Kardioloogide Seltsi ja Eesti Endokrinoloogide Seltsi ühiskonverents. Päev täis ettekandeid, arutelusid ja põnevaid haigusjuhte tõi kohale nii kogenud arstid kui ka tulevased spetsialistid.

Fookuses ülekaal ja rasvumine

Päeva I sessioon keskendus ülekaalu ja rasvumise käsitlusele, kus esinesid nii Eestis kui rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid.

Manchesteri Ülikooli professor Naresh Kanumilli jagas Ühendkuningriigi kogemusi rasvunud patsiendi terviklikul käsitlusel, rõhutades multidistsiplinaarset lähenemist ja rahvatervise meetmete olulisust. Järgnes Helsingi Ülikooli professor Kirsi Pietiläineni ettekanne, kes tõi kuulajateni oma keskuse praktilised kogemused, keskendudes meeskonnatöö olulisusele.

Sessiooni lõpetas arutelu rasvumise ennetusest ja käsitlusest, mida vedasid prof Naresh Kanumilli, dr Kristina Isand, dr Henri Kaljumäe ja dr Helen Ilumets. Arutelus käsitleti kuidas luua parimad võimalused rasvumise raviks, ravimite rolli varasemates haigusstaadiumites ja psühholoogise abi tähtsust.

Kui kardioloogia ja endokrinoloogia teineteist kohtavad

Pärast lõunapausi avati teine sessioon, mis keskendus valdkondade ühisosale erinevate seisundite vaates.

Professor Vallo Volke andis ülevaate endokriinsest hüpertensioonist, fookuses primaarne hüperaldosteronism ning dr Martin Serg neeruarterite denervatsiooni rollist ravimresistentse hüpertensiooni ravis.

Dr Märt Elmet käsitles oma ettekandes säilinud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusest ja GLP-1 agonistide ning SGLT-2 inhibiitorite mõjust sellele seisundile.

Järgnes ülevaade amiodarooni kõrvaltoimetest kilpnäärmele, mille esitasid dr Mai Blöndal ja dr Ingrid Reppo ka ühise haigusjuhu näitel. Teemad tõid saalist mitmeid küsimusi ja elavat arutelu, mis jätkus kuni sessiooni lõpuni. Rõhutati valdkondadevahelise koostöö olulisust ning ideesid edasiseks.

 

Noorarstid esitasid põnevaid haigusjuhte

Pärast kohvipausi astus areenile noorem põlvkond sessioonil, mida modereerisid dr Piret Asser ja dr Mari Verrev. Haigusjuhud pakkusid värsket vaadet keerukatele kliinilistele juhtumitele. Ettekanded tegid noorkardioloogidest dr Juri Voldemar-Avvo ja dr Kristel Kõivo ning noorendokrinoloogidest dr Piia Muru ja dr Vivian Arrak. Sessiooni lõpus valiti ka publiku hinnangul väljapaistvaim haigusjuht ja väljapaistvaim haigusjuhu ettekandmine, mille pälvisid dr Piia Muru ja dr Vivian Arrak.

Konverents näitas selgelt, et nii kardioloogia kui endokrinoloogia valdkond liiguvad kiiresti edasi ning oluline on tihe erialade vaheline koostöö.

 

Pärast konverentsi toimus Eesti Kardioloogide Seltsi koosolek. Tervitati ja tutvustati uusi Seltsi liikmeid; samuti tunnustati 19.11.2025 Eesti Arstiüliõpilaste Seltsi karjääripäeval Seltsi esindanud dr Merilin Reimanni, dr Julius Piatkowskit ja dr Hanna Maria Muischneki tehtud töö eest.

 

2025.aasta teaduspreemia pälvis dr Silver Heinsar publikatsiooni: Level of sedation in patients with COVID-19 supported with ECMO: A comparative analysis of the critical care consortium international database. Perfusion 2025; 40: 1689–1700 eest ja Katyayani Sukhavasi publikatsiooni: Single-cell RNA sequencing reveals sex differences in the subcellular composition and associated gene-regulatory network activity of human carotid plaques. Nature Cardiovascular Research 2025; 4: 412–432 eest. Samuti anti üle Euroopa Kardioloogide Seltsi üldkardioloogia eksami diplomid, mille läbis Eestist 2025.aastal suurepäraste tulemustega: dr Artjom Briš, dr Uku Kruusamägi, dr Teele Pern, dr Kadri Peterson ja dr Veera Taoubi.

 

Täname eduka konverentsi korraldajaid, ettekandjaid, moderaatoreid ja ürituse toetajaid!

21.novembril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti Kardioloogide Seltsi ja Eesti Endokrinoloogide Seltsi ühine konverents.

Tuleb põnev üritus, kus käsitleme endokrinoloogia ja kardioloogia ühiseid kuumimaid teemasid, oleme kaasanud ka rahvusvaheliselt tunnustatud välislektorid.

Ürituse kava: EES ja EKS ühiskoosolek 21.11.25 – kutse

Lisainfo: eesti.kardioloogide.selts@eks.ee

25. augustil 2025 läbisid dr Artjom Briš ja dr Uku Kruusamägi edukalt kardioloogia eriala eksami. Dr Briš ja Kruusamägi alustavad tööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Õnnitlused värsketele kardioloogidele!

2.juulil 2025 toimunud residentuuri sisseastumiseksamil võeti kardioloogia residentuuri vastu 5 uut kolleegi: Katariina Mägi, Rita Mürkel, Fredrik Matthias Sirkel, Juri-Voldemar Avvo ja Julius Piatkowski. Palju õnne noortele ja edu õpingutes!

2025. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi poolt korraldatud üldkardioloogia eksamit läbisid 2025.aastal Eestist 6 kolleegi: Dr Artjom Briš,  Teele Kasepalu, Uku Kruusamägi, Teele Pern,  Kadri Sepp, Veera Taoubi, kes kõik edukalt eksami läbisid.

Eesti keskmine tulemus paistis riikide edetabelis silma – olime parimate hulgas (joonisel Eesti G tähe all –  kui riikide keskmine oli 63 %, siis Eesti oli see üle 70 %) .

Kokku sooritas eksamit 950 inimest (80 % sai ka eksami positiivselt sooritatud, käesoleval aastal oli nn positiivse sooritamise skoor 53,3 %.

Eesti Kardioloogide Selts on väga rahul Eesti noorte tulemustega, mis peegeldab kindlasti ka meie residentuuri õppe sisu ja kvaliteeti!

Täname Dr Priit Kampust eksami koordineerimise eest!

2.juulil 2025 läbis Dr Veera Taoubi edukalt kardioloogia eriala eksami. Dr Taoubi alustab tööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Õnnitlused värskele kardioloogile!

Seltsi suveüritus toimus sel aastal 6. juunil Lammasmäel. Teadusprogrammi ettevalmistamise eest vastutas müokardi- ja perikardihaiguste töögrupp.

Fookuses olid sagedamini esinevad kardiomüopaatiad. Lisaks kardioloogidele osalesid külalistena geneetik ja radioloog. Dr Sander Pajusalu tutvustas geneetilise testimise võimalusi ning tulemuste tõlgendamise põhimõtteid. Dr Paula Reemann andis põhjaliku ülevaate südamemagnettomograafia uuringu (MRT) olemusest ja selle kasutusvõimalustest müokardihaiguste diagnostikas.

Elavat arutelu pakkus debatt äkksurma teemal – lektorid tõid välja erinevaid vaatenurki ja kaalutlusi seoses ICD implanteerimisega.

Ürituse õhkkonda muutsid veelgi vahetumaks ja soojemaks humoorikad videoklipid, kus noored kardioloogihakatised intervjueerisid meie auväärseid ja suure kogemusega kolleege.

 

Varssavis 5.-6 juunil 2025 toimunud International Lipid Expert Panel’I (ILEP) 10. aastapäeva konverentsil tunnustati prof. Margus Viigimaad ILEP Honorary Fellow aunimetusega, mis on Balti riikide kolleegide hulgas esmakordne.

See on suureks tunnustuseks ka Eesti preventiivkardioloogia saavutustele ja meie poolt korraldatud heatasemelistele rahvusvahelistele konverentsidele. Tunnustus innustab veelgi Eesti Kardioloogide Seltsi preventsioonialast tegevust.

22.-24.mail 2025 toimus Kopenhaagenis, Tivoli konverentsikeskuses Põhja- ja Baltimaade Kardioloogia Kongress. Konverents oli eestlaste jaoks väga edukas.

Konverentsile eelnes 2.Põhja-Baltimaade juhteteede stimulatsiooni koosolek. Dr Jüri Voitk tegi ettekande juhteteede stimulatsiooni alustamisest uutes keskustes olles ka sessiooni moderaatoriks.

Põhja-Baltimaade Kardioloogia Konverentsi avapauguks oli Eesti poolt korraldatud sessioon: „Personalized prevention of cardiovascular disease“. Sessiooni juhatasid prof. Margus Viigimaa ja prof. Karl Andersen Islandilt. Dr Martin Serg tegi ettekande personaalmeditsiinist kardioloogias Eesti näitel käsitledes ka EE-PRS uuringut ja tutvustades Geenivaramu patsiendiportaali võimalusi.

Konverentsi haripunktiks oli noorkardioloogide haigusjuhtude sessioon, kus esitati 7 haigusjuhtu. Esindatud oli ka Eesti: Dr Teele Kasepalu esitas ettekande „Pregnant woman with uncontrolled hypertension and typical chest pain“. Haigusjuhud osalesid ka konkursil, kus dr Kasepalu esitlus valiti parimaks – meie Selts on selle saavutuse üle väga uhke!

Postersessioonidel osalesid samuti Eesti Kardioloogide Seltsi noored aktiivselt. Poster-ettekannetega esinesid:

• Dr Silver Heinsar: Implications of paced heart rate on central blood pressure in sick sinus syndrome patients with arterial hypertension: randomised crossover study (kaasautorid T. Joonsalu, M. Serg, M. Kals, J. Voitk, J. Eha, P. Kampus)
• Dr Anette C Kõre: Longterm outcomes of AV node ablation and pacemaker therapy for rate control in atrial fibrillation: insights from a 10-year nationwide analysis (kaasautorid: M. Serg, T. Ööbik, M. Kals, R. Paju, R. Kolk, I. Roose, K. Hanni, J. Voitk J. Eha, P. Kampus)
• Dr Liis Roine: The reality of diagnosing heart failure: data of Estonian patients from 2012-2019, according to national electronic healt records (kaasautorid: T. Kasepalu, K. Mooses, M. Elmet)
• Dr Eduard Tsvetkov: The development and implementation of quality indicators for cardiac rehabilitation: a centre’s perspective (kaasautorid: K. Laid, A. Butšelovskaja).

Dr Liis Roine modereeris noorkardioloogide poolt korraldatud sessiooni tehisintellekti ja diagnostika teemadel, dr Martin Serg sessiooni „Lipids – what to think and what to do?“ ning kaasprof. Priit Kampus mitut postersessiooni.

Suured tänud kõigile Seltsi esindajatele, kes konverentsi õnnestumisele kaasa aitasid – nii aktiivse osavõtu, modereerimiste kui ettekannetega!

Järgmine, 30. Balti-Põhjamaade Kardioloogia Kongress, toimub Göteborgis, Rootsis  14.-16.aprillil 2027.

 

Eesti Kardioloogide Seltsi kevadkoosolek toimub 6. juunil 2025 Lääne-Virumaal Lammasmäe Puhkekeskuses.

Haarava teadusprogrammi on ette valmistanud müokardi- ja perikardihaiguste töögrupp. Kava: EKS koosolek 06.06.2025

Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia laureaat on sel aastal kardioloogia professor akadeemik Jaan Eha, kes on andnud hindamatu panuse nii kliinilise kardioloogia kui kardioloogia teadustöö arendamisse, olles moodsa invasiivkardioloogia rajaja, arendaja ja levitaja Eestis ning meid ümbritsevates riikides.

Kliinikumi preemia komisjoni esimehe, Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Liis Salumäe sõnul on tänavuse preemia laureaadi mõju tervishoius üle-eestiline ja enamgi veel. „Professor Jaan Eha on rahvusvaheliselt tuntud arstiteadlane, nii tänapäevaste südamehaiguste ravimeetodite looja kui ka järelkasvu õpetaja. Tema kireks on olnud läbi aastate invasiivkardioloogia arendamine, ravides siiani ka ise patsiente,“ tutvustas laureaati dr Salumäe.

Prof Jaan Eha lõpetas 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aasta hiljem alustas ta tööd Tartu Kliinilises Haiglas kardioloogina, tehes samal ajal teadustööd ülikooli veresoontekirurgia laboris. 1979. aastal kaitses prof Eha meditsiinikandidaadi väitekirja (praegu PhD), 1990. aastal doktoritööd ägeda südamelihaseinfarkti revaskulariseerimise teemal. Aastatel 1980–1995 oli prof Eha Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi Eesti südamekeskuse vanemteadur ja osakonnajuhataja, vahemikus 1995–2002 töötas ta nii Mustamäe haigla kardioangiograafia osakonna juhatajana kui ka sisehaiguste kliiniku juhatajana. 2002–2023 juhtis prof Eha Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliinikut ning oli 2003–2024 Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi südamekliiniku juhataja.

Tema tööelus on põimunud nii kliiniline kardioloogia kui kardioloogia teadustöö arendamine. Prof Eha tegi 1982. aastal Tallinnas Eestis esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni ja pani aluse toonase Tallinna Kiirabihaigla invasiivkardioloogia osakonnale. Perkutaansed koronaar-interventsioonid on tänapäeval saanud südame isheemiatõve ravi nurgakiviks ning tänaseks on ägeda müokardiinfarkti ravi ööpäevaringselt kättesaadav nii Tartus kui Tallinnas. Tänu professor Eha entusiasmile ja järjepidevale tööle on loodud invasiivkardioloogiliste meetodite kättesaadavus paljudele patsientidele elukohajärgsetes haiglates Ida-Virumaal ja Pärnus.

Professor Eha peamised teadustöö teemad on seotud südame isheemiatõvega ja seda nii interventsionaalkardioloogiast kuni ravikvaliteedi hindamiseni. Samuti arterite funktsiooni ja struktuuri muutuste analüüsimine erinevate haiguste ja patofüsioloogiliste seisundite korral. Ta on veresoonteuuringute teaduslabori ehk endoteelikeskuse ning riikliku müokardiinfarktiregistri üks loojaid. Ta on üks enim viidatud arstiteadlasi Eestis ja ta on mitmete rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumi liige. Prof Eha juhendamisel on kaitstud 13 doktoriväitekirja, juhendamisel on 6 väitekirja. Noorte kolleegide kvaliteetne väljaõpe on olnud prof Eha südameasjaks ning tema eestvedamisel loodud ja juhendatud residentuuris on saanud kvaliteetse hariduse 75 kardioloogi. Sealjuures on Tartu Ülikooli kardioloogia residentuur ka Euroopas tunnustatud.

Kliinikumi südamekliiniku ülemarst-õppejõud prof Jaan Eha tõi välja, et peab enda tööelus üheks olulisimaks saavutuseks kardioloogia eriala „muna ja kana“ probleemi lahendamisele kaasaaitamises ehk kumb oli enne, kas infarkt või tromb? „Samuti tooksin välja maailmas esimeste haiglate hulgas infarktipatsientide umbunud pärgarterite farmakoloogilise ja mehhaanilise reperfusioonravi kasutuselevõtu. Ravitöö kõrval on olnud sama oluline ühe esimese erialana Eestis kardioloogia residentuuri õppekava väljatöötamine ja selle rakendamine,“ lausus prof Eha.

Professor Jaan Eha on olnud aastatel 1989–1997 Eesti Kardioloogide Seltsi president, mil seltsist sai Euroopa Kardioloogide Seltsi liige. 2007. aastast on prof Eha Kardioloogide Seltsi auliige. Prof Eha panust on tunnustatud nii Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgiga, Eesti Vabariigi teaduspreemiaga arstiteaduse valdkonnas. 2016. aastal valiti professor Jaan Eha akadeemikuks loodusteaduste ja meditsiini erialal ning samal aastal ka Tartu linna aukodanikuks.

Prof Eha kolleegide sõnul on ta innustav näide sellest, kuidas saab olla korraga nii tunnustatud klinitsist kui ka maailmatasemel teadlane. Ta on oma erialale pühendunud, täpne ja äärmiselt suure töövõimega. Kolleegid toovad välja, et väljaspool ametiruume on Jaan muhe kaaslane, kes harrastab rattasõitu, reisimist ja matkamist, olles sellega kõigile parimaks eeskujuks tervislike eluviiside ja südamehaiguste riski maandava elustiili propageerimisel.

Noore teadlase preemia laureaat Silver Heinsar on Queenslandi Ülikooli külalisteadur, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kardioloogia teadur ja arst-resident Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Oma teadustöös keskendub ta kliinilisele elektrofüsioloogiale, eelkõige südame juhtesüsteemi stimulatsioonile. Varem on ta uurinud ka kunstlikku vereringet.

Silver Heinsar ütles, et tal on hea meel, et preemia on tulnud just südamekuul kardioloogia valdkonda, sest kahjuks on südame- ja veresoonkonnahaigused endiselt esimene surmade põhjustaja kogu maailmas.

Tutvu Dr Heinsari videotutvustusega oma teadustööst.

 

Iga aasta 1. märtsil tähistatakse ülemaailmset pulsipäeva. Kardioloogide sõnul on väga oluline, et inimesed oskaksid mõõta pulssi käsitsi oma randmelt, teeksid seda regulaarselt ning õpiksid tähele panema muutusi oma enesetundes. Pulsisageduse käsitsi mõõtmine on lihtne võimalus  hinnata oma südame löögisagedust ja varajaselt avastada ebakorrapärast südamerütmi, mis võib aidata avastada kodade virvendusarütmiat.

Pulsipäeva eesmärk on tõsta teadlikkust südame rütmihäiretest ning anda juhiseid, kuidas lihtsate võtetega oma südant kaitsta. „Kõige tähtsam on, et inimesed oskaks endal ise vajadusel randmelt pulssi mõõta: südametegevuse jälgimisel võivad abiks olla ka nutikellad või vererõhuaparaadid . Vanuse tõustes ja kaasuvate südamehaiguste korral suureneb inimestel ka südame rütmihäirete risk, mida on võimalik tuvastada ebakorrapärase pulsi alusel. Võimalik terviseprobleem tuleks kindlasti üle kontrollida tervishoiuasutuses vastava aparatuuri abil,“ sõnas Eesti Kardioloogide Seltsi rütmihäirete töögrupi juht ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamekeskuse rütmihäirete arst dr. Priit Kampus.

Iga aasta 1. märtsil  peetav pulsipäev tuletab meelde, et kuni kolmandik inimestest kogeb elu jooksul tõsist südame rütmihäiret ehk kodade virvendusarütmiat, mis on üks sagedaim ja suurima tõusutrendiga südamehaiguseid. Eesti Kardioloogide Selts koos Ravimitootjate Liiduga kutsuvad rahvusvahelise pulsipäeva raames inimesi üles õppima selgeks pulsimõõtmise oskuse ning olema teadlik riskidest, mis kaasnevad rütmihäiretega.

„Südant võib võrrelda lakkamatult töötava mootoriga, mille ülesandeks on pumbata verd eluks vajalikesse organitesse. Mõnikord see tähtis mootor jukerdab ning võib tekkida rütmihäire. Mure südame löögisageduse või -rütmiga on üks levinuimaid põhjuseid, miks patsiendid arsti vastuvõtule pöörduvad,“ sõnas doktor Kampus.

Märka muutusi

Südame tööd saad kontrollida, kui katsuda pulssi oma kaelal või randmel. Kui su südame töö on liiga kiire, liiga aeglane või ebaregulaarne, oleks esmalt mõistlik küsida nõu oma perearstilt, kes teeb elektrokardiogrammi (EKG) ning vajadusel lisauuringuid (ehhokardiograafia ehk südame ultraheli, Holter-monitooring ehk 24h rütmijälgimine). Healoomulised ja harvaesinevad rütmihäired mööduvad sageli iseeneslikult, kuid on ka eluohtlikke rütmihäireid, mis vajavad arstlikku sekkumist. Rütmihäireid on väga erinevaid ja ravi sõltub konkreetsest rütmihäirest.

Vt. videoüleskutset siin: Pulsipäev – Eesti Kardioloogide Selts (eks.ee)

Kuidas rütmihäireid ennetada?

Elustiilil on oluline roll. Rütmihäirete tekkepõhjused võivad olla erinevad, kuid olulisemad riskifaktorid on näiteks vanus, kõrge vererõhk, pärilikud ja kaasasündinud südamehaigused, südame isheemiatõbi, kilpnäärmehaigused, stress, suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine ja ülekaalulisus. Paljud nendest riskidest on otseselt seotud elustiiliga ehk igaüks ise saab ennetada südamehaigusi ja rütmihäireidjärgides lihtsaid põhitõdesid.

• Toituda tervislikult ja mitmekülgselt. Toidus tuleks vältida liigset rasva, eriti loomset ja transrasva. Soovitatav on tarbida rohkelt puu- ja köögivilju ning süüa mõned korrad nädalas rasvast kala.
• Vähendada alkoholi tarvitamist. Täiskasvanud naistel ei ole soovitatav tarvitada päevas alkoholi üle 1–2 ühiku ning meestel üle 2–3 ühiku (1 ühik = pokaal veini (12 cl) või 250 ml 4% õlut). Seejuures tuleks jälgida, et nädalas oleks vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva.
• Loobuda suitsetamisest. Suitsetajal on 2–4 korda suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse kui mittesuitsetajal.
• Liikuda regulaarselt. Vähemalt 30 minutit füüsilist aktiivsust päevas on juba tubli samm tugevama tervise poole!
• Hoida oma vaimset tervist. Vältige üleliigset stressi, samuti on abi stressi maandavate tegevustega tegelemisest.
• Kontrollida regulaarselt oma tervist. Kontrollige regulaarselt oma vererõhku ja kolesteroolitaset ning hoidke need kontrolli all

MISSUGUSEID HAIGUSI PÕHJUSTAVAD RÜTMIHÄIRED

Rütmihäire tähendab olukorda, kus toimub kõrvalekalle tavapärasest normaalsest rütmist ehk siinusrütmist. Rütmihäired võivad olla hootised ja mööduvad, aga ka püsivad. Samuti võib rütmihäireid  jagada kaheks: aeglased ja kiired.

Aeglase rütmi korral võib inimene tunda näiteks suurt väsimust, pearinglust ja minestustunnet.

Kiired rütmihäireid esinevad sagedamini, neist annavad tihti märku kaebused, mida kirjeldatakse kui südamekloppimist, õõnsat ebamugavust rinnus, südamelöökide „vahelejätmist“, pearinglust ja üldist halba enesetunnet. Alati ei pruugi aga kaebusi esineda või on need leebed, mistõttu ei pane neid ka tähele.

Kõige sagedamini esineb rütmihäiretest kodade virvendusarütmiat (KVA), mis puudutab kuni 4  protsenti elanikkonnast. Eestis võib olla kuni 50 000 kodade virvendusarütmiaga inimest.  KVA korral võbelevad südame eelkambrid ehk kojad kiiresti ja kaootiliselt. Ebaregulaarne ja kiire kodade võbelemine kandub üle ka südame alumistele kambritele ehk vatsakestele. Seetõttu on ka vatsakeste kokkutõmbumine ebaregulaarne ja pulss ebaühtlane.

Kui kojad ei tõmbu regulaarselt kokku, aeglustub verevool südames ning selle tulemusel võivad moodustuda trombid. Trombid võivad südamest veresooni pidi sattuda erinevatesse organitesse, ajuarteritesse sattumisel tekib insult. Insult ehk ajuinfarkt on KVA eluohtlik tüsistus, mille tekkerisk on selle diagnoosiga inimestel viis kord kõrgem kui neil, kellel rütmihäiret ei ole. Kõige levinumad KVA sümptomid on südamepekslemine või tunne, et süda on rütmist väljas. Võib esineda ka pearinglust, õhupuudust, uimasust või rindkerevalu. Õnneks saab kodade virvenduse vastu võidelda: on olemas mitmeid ravimeetodeid, mis aitavad lahendada paljusid probleeme, vältida võimalikke tüsistusi, parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga.

Eesti Kardioloogide Seltsi aastalõpuüritus toimub 29. novembril Viimsi Artiumis koostöös Eesti Naistearstide Seltsiga.  Tegemist on mitmekülgse ja kaasahaarava teadusprogrammiga, mis on pikalt ja põhjalikult ette valmistatud. Fookuses on naiste kardiovaskulaarse tervisega seonduv läbi kogu elukaare.

Kava: EKS ja ENS ühiskonverents: Naise süda fookuses._29.11.2024

1.oktoobril 2024 sooritas edukalt kardioloogia eriala residentuuri lõpueksami dr Karl Kuusik, kes alustab tööd Tartu Ülikooli Kliinikumis. Eesti Kardioloogide Selts õnnitleb värsket kardioloogi!

 

28.8.2024 astus kardioloogia residentuuri alates 2017 a. Pärnus  EMO üldarstina töötav kolleeg, dr  Yanina Kostina. Dr. Kostina on lõpetanud 2000 a. Donetski ülikooli, Ukrainas. Eesti Kardioloogide Selts soovib uuele residendile palju õnne ja edu!

18. juunil 2024 osales Eesti esmakordselt pilootriigina Euroopa Kardioloogide Seltsi poolt korraldataval üldkardioloogia eksamil (European Examination in Core Cardiology – EECC). Tegemist on kord aastas toimuva veebipõhise eksamiga, milles sel aastal võtsid mõõtu 972 eksaminandi 55 riigist keskmise vanusega 35 aastat. Eksami edukalt sooritanuid oli 74,6%.

Eestit esindasid noored kardioloogid Liis Roine, Mati Pulver ja Kaarel Mägi, kes kõik sooritasid eksami edukalt. Palju õnne tubli saavutuse puhul.

Loodetavasti õnnestub meie seltsil EECC sooritamisega tulevikus püsivalt ühineda. Eksam on tasuline ning sellele registreerimine käib läbi Eesti Kardioloogide Seltsi, milleks tuleb võtta ühendust Seltsi juhatuse või residentuuri üldjuhendaja Priit Kampusega.

29.6.2024 toimus kardioloogia eriala residentuuri sisseastumiseksam, mille tulemusena alustab kardioloogia residentuuri Merily Allik, Kristel Kõivo ja Karin Jätla.

Pildil värsked kardioloogia eriala residendid koos eksamikomisjoni liikmetega: dr Alar Irs, dr Merily Allik, dr Priit Kampus, dr Kristel Kõivo, dr Karin Jätla, prof Margus Viigimaa ja prof Jaan Eha.

Reedel 14.06.2024 toimus Käärikul Eesti Kardioloogide Seltsi kevadine konverents, mis sel korral oli pühendatud kardioloogilisele intensiivravile. Aitäh kõigile lektoritele põnevate ja harivate loengute eest. Eriline tänu Urmet Arusele kogu programmi koostamise ja meeleoluka teostuse eest.

Toimus ka seltsi üldkoosolek, mille käigus võeti vastu otsused:

– Kinnitati EKS 2023 majandusaasta aruanne

– Kinnitati müokardi- ja perikardihaiguste töögrupi moodustamine

– Valiti seltsile uus juhatus järgmiseks 3 aastaks. Senisest juhatusest lahkusid Tiia Ainla, Malle Helmdorf, Heli Kaljusaar, Teele Pern, Alar Irs. Aitäh neile seltsi juhtimisel tehtud töö eest. Vanast juhatusest jätkavad ka uues Kaarel Puusepp ning Märt Elmet. Uute juhatuse liikmetena asuvad ametisse Piret Asser, Olga Lapkovskaja, Raili Tagen, Henri Kaljumäe, Martin Serg.

– Seltsi revidendina jätkab Eve Laane

 

Pildil Seltsi juhatus 2024-2027. Vasakult: Piret Asser, Henri Kaljumäe, Seltsi president Märt Elmet, Seltsi sekretär Martin Serg, Olga Lapkovskaja, Raili Tagen ja Kaarel Puusepp.

 

Mis meid ees ootab:

– Traditsiooniline konverents KardioloogiaTulipunkt toimub 19.09.2024 Tallinnas

– Ühiskonverents koos Eesti Naistearstide Seltsiga on plaanis 29.11.2024 Viimsi Artiumis

Lugupidamisega

Märt Elmet

Professor Margus Viigimaa valiti Euroopa Hüpertensiooni Ühingu auliikmeks. Tunnistuse üleandmine toimub Berliinis toimuval Euroopa Hüpertensiooni Ühingu XXXIII kongressi autasustamistseremoonial 2. juunil 2024.

Euroopa Hüpertensiooni Ühingul on praegu 21 auliiget, enamus Euroopast, aga ka USAst, Jaapanist ja Hiinast. Margus Viigimaa asutas Euroopa Hüpertensiooni Ühingu Ektsellentsikeskuste võrgustiku aastal 2006 ja juhtis seda 8 aastat. Ta oli aastatel 2005-2013 Euroopa Hüpertensiooni Ühingu juhatuse liige ja Officer-at-Large. Aastal 2010 asutas ta Euroopa Hüpertensiooni Ühingu töögrupi „Hypertension and Sexual dysfunction“ ja juhatas seda 12 aastat.

Professor Margus Viigimaa pani aluse ka Eesti Hüpertensiooni Ühingule aastal 1995 ja oli selle esimene president ning hiljem juhatuse liige kuni käesoleva ajani. Talle on omistatud Euroopa hüpertensiooni spetsialisti kvalifikatsioon ja ta juhib Regionaalhaiglas asuvat Tallinna Hüpertensiooni Ektsellentsikeskust 2006. aastast kuni tänaseni.

Pildil on professor Margus Viigimaale tunnistust üle andmas Euroopa Hüpertensiooni Ühingu president professor Guido Grassi Milaano Ülikoolist

Professor Margus Viigimaa valiti Euroopa Hüpertensiooni Ühingu auliikmeks ja tunnistuse üleandmine toimub Berliinis toimuval Euroopa Hüpertensiooni Ühingu XXXIII kongressi autasustamistseremoonial 2. juunil.

Euroopa Hüpertensiooni Ühingul on praegu ainult 21 auliiget, enamus Euroopast, aga ka USAst, Jaapanist ja Hiinast. Margus Viigimaa asutas Euroopa Hüpertensiooni Ühingu Ektsellentsikeskuste võrgustiku aastal 2006 ja juhtis seda 8 aastat. Ta oli aastatel 2005-2013 Euroopa Hüpertensiooni Ühingu juhatuse liige ja Officer-at-Large. Aastal 2010 asutas ta Euroopa Hüpertensiooni Ühingu töögrupi „Hypertension and Sexual dysfunction“ ja juhatas seda 12 aastat.

Professor Margus Viigimaa pani aluse ka Eesti Hüpertensiooni Ühingule aastal 1995 ja oli selle esimene president ning hiljem juhatuse liige kuni käesoleva ajani. Talle on omistatud Euroopa hüpertensiooni spetsialisti kvalifikatsioon ja ta juhib Regionaalhaiglas asuvat Tallinna Hüpertensiooni Ektsellentsikeskust 2006. aastast kuni tänaseni.

Pildil on professor Margus Viigimaale tunnistust üle andmas Euroopa Hüpertensiooni Ühingu president professor Guido Grassi Milaano Ülikoolist

16. aprillil 2024 sooritas edukalt kardioloogia eriala residentuuri lõpueksami dr Anna Maria Punab, kes alustab tööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Eesti Kardioloogide Selts õnnitleb värsket kardioloogi!

 

Pildil eksamikomisjon ja värske kardioloog. Vasakult: kaasprof. Priit Kampus, dr. Julia Reinmets, Dr. Anna Maria Punab, prof. Jaan Eha, dr. Märt Elmet.

7.märtsil 2024 sooritas edukalt kardioloogia eriala residentuuri lõpueksami dr Kaarel Mägi, kes alustab tööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Eesti Kardioloogide Selts õnnitleb värsket kardioloogi!

Pildil eksamikomisjon ja värske kardioloog: dr. Alar Irs, kaasprof. Priit Kampus, prof. Jaan Eha, dr. Kaarel Mägi ja dr. Julia Reinmets.

19.detsembril 2023 sooritasid edukalt kardioloogia eriala residentuuri lõpueksami dr Liis Roine, kes asub tööle Tartu Ülikooli Kliinikumis ja dr Aet Saar, kes alustab tööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Eesti Kardioloogide Selts õnnitleb värskeid kardiolooge!

 

Pildil eksamikomisjon ja värsked kardioloogid: kaasprof. Priit Kampus, dr. Julia Reinmets; dr. Liis Roine, dr. Aet Saar, prof. Jaan Eha, dr. Märt Elmet ja dr. Alar Irs.

27.juunil 2023 toimus kardioloogia residentuuri sisseastumiseksam, mille tulemusena alustab sügisest õpinguid 5 uut residenti: Kristina Vrukhina, Inger Liis Pihlak, Anette Caroline Kõre, Mark Tarkanovski ja Mihhail Gromov. Uutele residentidele palju õnne ja edu edasiseks!

Vasakult uued residendid ja eksamikomisjon: Kristina Vrukhina, Inger Liis Pihlak, kaasprof. Priit Kampus, prof. Margus Viigimaa, Rein Kolk, Märt Elmet, Anette Caroline Kõre, Mark Tarkanovski, prof. Jaan Eha ja Mihhail Gromov.

 

8.-10. juunil toimus Reykjavikis 28. Põhja-Baltimaade Kardioloogiakongress (Nordic-Baltic Cardiology Congress, NBCC).

Eesti kardioloogia oli üritusel hästi esindatud. Saime presenteerida enda tegemisi ja vahetada kogemusi naabritega.

 

Konverentsil esines suulise ettekandega Dr Kairit Palm ettekandega: Echocardiographic evaluation of hypertrophic cardiomyopathy: up to date knowledge and practical tips.

 

Noorte haigusjuhtude sessioonile oli valitud 4 ettekandjat, kelles osutus valituks ka kardioloogia arst-resident Svenno Saan, kes esitas haigusjuhu: Idiopathic systemic capillary leak syndrome complicated by cardiogenic shock and rhabdomyolysis – a case report.

 

Suulisi ettekandeid modereerisid Eestist Dr Märt Elmet ja Martin Serg.

 

Poster-ettekandeid modereerisid Dr Eno-Martin Lotman ning Martin Serg.

 

Õdede sessioonil oli 2 ettekannet ka Tartu Ülikooli Kliinikumi õe Annika Elmeti poolt: The launching of a nurse-led acute myocardial infarction secondary prevention programm at Tartu University Hospital in Estonia ja Advanced heart failure nursing experience at Tartu University Hospital in Estonia.

 

Lisaks oli Eestist rekordilised 8 postrit, mida esitasid (autor ja töö pealkiri):

Anette Caroline Kõre. PRE-IMPLANTATION CENTRAL HEMODYNAMIC PROFILE OF HFREF PATIENTS RECEIVING CRT OR ICD: A TWO-CENTRE CONTROLLED STUDY

Kristina Lotamõis. CAROTID ARTERY STENTING IN A PATIENT WITH HIGH PLATELET REACTIVITY DUE TO HEMATOLOGIC NEOPLASM. A CASE REPORT.

Eno-Martin Lotman. DEEP LEARNING ALGORITHM ON SINGLE-LEAD ECG TO STRATIFY RISK OF SHOCKABLE CARDIAC ARREST AMONG HOSPITALIZED PATIENTS

Maie Ojamaa. THE RESULTS OF A 10-YEAR LONGITUDINAL MONITORING OF CARDIAC REHABILITATION PATIENTS

Anna Maria  Punab. AN ACQUIRED FISTULA BETWEEN CORONARY AND PULMONARY ARTERIES AFTER HEART TRANSPLANTATION

Priit Pauklin. ORAL ANTICOAGULANT USE BY LIFEDAY COVERAGE AND ONE-YEAR RELATIVE SURVIVAL IN ATRIAL FIBRILLATION PATIENTS IN ESTONIA 2019 AND 2020

Kristina Lotamõis. PERIPHERAL BIOIMPEDANCE CURVES – JUST A HEART IN A MAGIC MIRROR OR CRYSTAL BALL FOR CARDIOVASCULAR PREVENTION

Mattias Tralla. EXPANDING ACCESS TO CARDIAC REHABILITATION: A REMOTE SERVICE MODEL FOR HEART DISEASE PATIENTS

 

Järgmine NBCC toimub Kopenhaagenis 2025.aastal.

5. mail 2023 sooritas edukalt kardioloogia eriala residentuuri lõpueksami Dr Olga Lapkovskaja, kes asub tööle Ida-Viru Keskhaiglasse. Eesti Kardioloogide Selts õnnitleb värsket kardioloogi!

Pildil eksamikomisjoni liikmed ja värske kardioloog. Vasakult: Dr. Rein Kolk, Prof. Jaan Eha, Dr. Olga Lapkovskaja, Prof. Margus Viigimaa ja Dr. Pentti Põder.

Uudiste arhiiv